Tänavuse aasta vastutustundlike ettevõtete indeksi protsess langes vägagi väljakutsuvale ajale, Ukraina sõja algusele, kui ettevõtjatele ei tundunud jätkusuutlikkus ning vastutustundliku ettevõtluse teemad ning indeksis osalemine olevat esimene prioriteet, kirjutas vastutustundliku ettevõtluse indeksi töögrupi juht Els Heile 2. juunil ilmunud Äripäeva erilehes Vastutustundlik Ettevõte.
Vastutustundliku ettevõtluse indeks on juba üle 10 aasta olnud kasulik arengutööriist organisatsioonidele, kes soovivad oma keskkonna- ja sotsiaalmõju vastutustundlikult juhtida.
Indeksi põhjalik küsimustik aitab organisatsioonidel detailselt oma mõju lahti mõtestada ning saada valdkonna ekspertidelt tagasisidet nii juba tehtud tegevuste kui ka planeeritavate eesmärkide puhul.
Tänavusest indeksist sõjamõjude tingimustes
Tänavuse aasta vastutustundlike ettevõtete indeksi protsess langes vägagi väljakutsuvale ajale, kui ettevõtjatele ei pruukinud jätkusuutlikkus ning vastutustundliku ettevõtluse teemad ning indeksis osalemine olla esimene prioriteet.
Samas on Ukraina sõda andnud lisaargumendi rohepöördeks, eelkõige energeetikas. Ning samamoodi on teravalt esile kerkinud vajadus pöörata tähelepanu tarneahelaist tulenevatele mõjudele ja riskidele. Indeksi küsimustik on üks tööriist selliste oluliste teemade tuvastamise ning lahti mõtestamise jaoks.
Indeksi metoodika on alles teist aastat värskes kuues ning seega osalevate ettevõtete jaoks uutmoodi protsess, millega on vastutustundliku ettevõtluse latt veidi kõrgemale tõstetud. Uue küsimustiku eesmärk on pakkuda organisatsioonidele platvormi ning tööriista, et hinnata oma tegevusi lähtuvalt ÜRO Global Compacti põhimõtetest, rahvusvahelistest ESG-hindamisraamistikest (ESG ehk environmental-social-governance) ning ÜRO kestliku arengu eesmärkidest. Ka sel aastal täienes küsimustik väiksemal määral sektoripõhiste küsimustega.
Selle aasta ankeedid näitasid, et samm-sammult lähenetakse vastutustundliku ettevõtluse teemadele terviklikult. Eestis tegutsevatel organisatsioonidel on tekkimas aina parem arusaam oma potentsiaalsetest keskkonna- ning sotsiaalmõjudest. Seda näitavad nii põhjalikumad vastused kui ka laiem teemaring, millest räägiti.
Küpsust näitab nn hügieenitaseme ületus
Enim osatakse rääkida teemadest, mis on relevantsed kõikidele sektoritele. Näiteks on suurel osal ettevõtetest põhimõtted ning protsessid eetilise äritegevuse jaoks, tööohutuse vältimiseks ja töötajate rahulolu jälgimiseks.
Samuti mõistavad kõik organisatsioonid, et tegeleda tuleb keskkonnamõjude vähendamisega. Küpsustaset näitab, kui organisatsioon on lisaks n-ö hügieenitaseme teemadele teadlik ka sektorispetsiifilistest mõjudest ning keskendub nendele mõjudele eesmärgistatult.
Selline lähenemine aitab arvestada ettevõtte põhilisi mõjukohti ka toote ja teenuse disainis ning selle kaudu hoopis panustada positiivselt jätkusuutlikkusse arengusse.
Mõjude mõistmisest järgmine samm on hetkeseisu hindamine. Organisatsioone, kes on pikemalt oma mõju juhtimisega tegelenud, eristab turu keskmisest kindlasti oma mõjude (nt kliimamõju) mõõtmine ning sellele järgnev jätkusuutlikkuse tegevuste eesmärgistamine ja süsteemne tegevusplaan.
Indeksist võttis ka sel aastal osa mitu rahvusvahelistesse gruppidesse kuuluvat ettevõtet, kellel on grupi tasandil põhjalikud tegevusplaanid ning ambitsioonikad eesmärgid, olles seega ka Eestis suunanäitajateks.
Samas kasvab nende ettevõtete puhul ootus, et nad suudaksid mõtestada oma mõju ka kohalikul tasandil ning läbipaistvalt välja tuua tegevused ja eesmärgid, mis just siin Eestis nende negatiivset mõju vähendavad ning positiivset suurendavad.
Läbipaistvus on vastutustundliku ettevõtluse alustala
Läbipaistvuse olulisust ei saa vastutustundlikus ettevõtluses üle hinnata. Selleks, et teada, mida parandada ning millest õppida, on oluline rääkida ka proovikividest.
Sel aastal olid organisatsioonid varasemaga võrreldes julgemad selgitama, kui mõne mõjukategooria jaoks ei olnud veel eesmärke või tegevusplaani loodud.
Ausus on vastutustundliku ettevõtluse teekonnal pool võitu, kuna aitab hindajatel plaanitavaid tegevusi paremini kommenteerida ning on seeläbi kasulik tagasiside ankeedi täitjate jaoks.
Mitu esmakordselt osalevat organisatsiooni tõid välja, et otsustasid indeksi ankeeti täita just oma tegevuste hetkeseisu kaardistamiseks, et selle pinnalt targemana edasi minna.
Indeks on vastutustundliku ettevõtluse kogukonna projekt
Indeksi protsess on valdkonna ettevõtete, organisatsioonide ning ekspertide ühisprojekt. Eelmisel aastal täiendatud küsimustik arendati välja koostöös Taani konsultatsiooniettevõttega SDGLead.
Igale ankeedile annavad punkte ja tagasisidet kaks jätkusuutlikkuse eksperti, kes kuuluvad Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi kasvavasse võrgustikku. Hindajate ülesanne on valideerida ankeetide vastuseid, lähtudes organisatsioonide selgitustest. Sel aastal hindasid eksperdid 30 küsimuse vastuseid, võttes arvesse ka mittehinnatavate küsimuste all välja toodud informatsiooni.
Igal aastal on märgiste jagamisel oluline panus ka koostööpartneritel, kellel on ülevaade Eesti organisatsioonide tegevustest mõnes konkreetses valdkonnas. Indeksi töögrupp on väga tänulik keskkonnaameti, tööinspektsiooni, tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve ameti ning Eesti Inimõiguste Keskuse panuse eest indeksi hindamisprotsessi.
Ettevõtted näevad oma tulemusi, tagasisidet ning võrdlust teiste osalejatega indeksi koostööpartneri PwC arendatud aruandluskeskkonnas.
Artikkel ilmus esmalt 2. juunil Äripäeva eriväljaandes Vastutustundlik Ettevõte.
Märgise saajate nimekirja leiab siit.