Foto autor Marika Talpas-Taltsepp
Iga ettevõte, kes kasutab oma äritegevuses ühekordseid plastist toidupakendeid ja joogitopse, peab rakendama ettevõttesiseseid meetmed, et vähendada 2026. aastaks antud ühekordsete pakendite kasutamist – nii seisab kavandatavas eelnõus. Korduskasutuspakendite kasutuselevõtt on üks võimalus selleks, kirjutab Teeme Ära sihtasutuse arendusjuht Kristiina Kerge.
Selle aasta alguses käivitus Innovatsioonitiimi vedamisel uus avaliku sektori innovatsiooniprogramm. Ühisel koostööplatvormil otsitakse lahendusi olulistele ühiskondlikele probleemidele, lõhkudes ja avardades piire.
Meie otsisime – ja otsime jätkuvalt – vastust küsimusele, kuidas teha nii, et aastal 2026 oleks pakendite korduskasutus Eestis mistahes osapoolte esimene valik.
Selles konkreetses innotiimis nuputavad ühiselt Teeme Ära sihtasutus, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tallinna linn, Toiduliit, Selver ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum. Nimetatud organisatsioonide esindajatest koosneva tiimi motivatsioonihüüe on: “Eesti ühekordsest pakendist vabaks!”
Ent ainult motiveeritud loosungitest mõistagi ei piisa.
Meie innotiim on programmi raames läbi viinud 28 eriilmelist intervjuud. Pakendite tavakasutajate kõrval intervjueerisime näiteks ka kaupluse-, restorani-, kioski- ja tanklakette. Tiim külastas erinevaid tootjaid ning ringpakendi lahenduste pakkujaid.
Neist intervjuudest on seni koorunud 3 olulist taipamist takistustest, mida ületada, et korduskasutus võiks märgatavalt suureneda:
- Inimestel on umbusk selle suhtes, et kas korduskasutus on ikka keskkonnale ühekordsetest pakenditest parem;
- Kauplejad omakorda kahtlevad, et tarbijad ei pruugi korduskasutuslahendusteks üldse valmis olla ning
- Mistahes osapooled korduskasutuse ahelas on pisut äraootaval positsioonil ja selgete eesmärkideta.
Seega isegi kui ootusi ja lootusi korduskasutusele üle minekuks on, varjutavad neid mitu korralikku kihti kõhklusi ja segadust, millest jagu vaja saada.
Õnneks aga tõusid intervjuudest takistuste kõrval esile ka neli põnevat ja mõjusat sekkumiskohta. Selliseid, mille pinnalt katsetada lahendusi, mis võiks ikkagi aidata meid kõiki viia mugava ja motiveeriva pakendite korduskasutuse süsteemini.
Need sekkumiskohad on seotud pakendidisainiga, kasutusvaldkondade laiendamisega, olemasolevate korduskasutuse süsteemide skaleerimisega ja kasutajamugavusega.
Näiteks pakendiinnovatsiooni juures on oluline see, et korduskasutupakendi disain oleks kasutajasõbralik ja pakendi kvaliteet selline, mis võimaldaks seda sadu kordi pesta. Oluline on ka, et tagatud oleks võimalikult kompaktne hoiustamine ja transport ettevõttele, kes neid – oma klientidega koos – kasutab.
Oleme mõistnud, et suure hulga kasutajate kaasatulemine eeldab lihtsat, mugavat ja arusaadavat korduskasutussüsteemi nii tarbijale kui ka ettevõtete töötajatele, sh kättesaadavat, ühtest ja barjäärideta tagastusvõrku. Abiks kasutajate kaasatulemisel on ka hinnavõit, võrreldes ühekordse pakendiga. Nii töötame selle nimel, et võimendada juba olemasolevaid korduskasutuslahendusi, muutes need kasutajasõbralikumaks ja tõmmates kaasa uusi osapooli.
Järgmiseks ongi meil plaanis katsetused iga etapi kohta.
Sealjuures on innovatsiooniprogrammil oluline roll selle uue normaalsuse – kus pakendite korduskasutus Eestis osapoolte esimene valik – jaoks paljude erinevate kogemuste kogumine, et leida Eestile kõige sobivamad korduskasutuspakendi lahendused. Lahendused, mis on mõistlikud nii tootjatele kui ka tarbijatele, ning mille toimimisel võidab ka keskkond, olgu siis läbi vähemate jäätmete või hoopis kestlikuma ressursikasutuse.
Üksikisiku tasandil on igaühel meist juba täna võimalus minna poodi oma karbiga ja osta kaasavõtu kohvi oma topsi. Aina enam ettevõtjaid õnneks korduskasutust ühekorranõude kõrval ka juba soodustab. Ent süsteemse muutuse jaoks on kõige olulisem roll tarbija ees ikkagi ettevõtjatel, kes saavad luua uue normaalsuse kus ühekordne kohvitops jääb sootuks ajalukku ja ringluspakendid on tavapraktika nii toidu- kui tanklapoest, nii kioskist kui restoranist kaasa ostes.
Ettevõtjatel on mõistagi vabadus valida oma äritegevuse jaoks paslikke edasisi samme. Julgustan siiski kasutama võimalust olla korduskasutuspakendi lahenduse väljatöötamise ja juurutamise juures esimeste hulgas. Hea võimalus selleks on anda endast märku: nii saad liituda juba sel sügisel algavate katseprojektidega.
LISALUGU: Innotiim – mis loom see veel on?
Avaliku Sektori Innovatsioonitiim: Daniel Kotsjuba, Helelyn Tammsaar, Merilin Truuväärt ja Ave Habakuk
Avaliku Sektori Innovatsioonitiimi ülesanne on muuta Eesti avalikke teenuseid kasutajasõbralikumaks ja inimkesksemaks. Aitame ametnikel läheneda lahendamist vajavatele probleemidele uute nurkade alt, leida varem proovimata lahendusi, katsetada, kiirelt õppida ja koheselt lahendusi täiustada. Kasutame disainmõtlemist ja välearenduse praktikaid, mis pole seni avalikus sektoris just liialt levinud.
Veame eest 9-kuulist avalike teenuste arendamise innovatsiooniprogrammi, mis koosneb koolitus- ja koostööpäevadest, põhjalikest välitöödest (sh kasutajaintervjuudest ja vaatlustest), koosloomelistest aruteludest ning lahenduste testimisest. Programmi kandideerivad ja seal osalevad asutusteülesed tiimid, kuhu kuuluvad sama teenust arendavad või probleemi lahendavad inimesed erinevatest organisatsioonidest.
Innovatsiooniprogrammi suurimaks väärtuseks on võimaldada koostööd ja koos loomist. Tänaseks on toimunud viis innovatsiooniprogrammi, kus on osalenud 29 projekti ja 280 inimest rohkem kui 100 erinevast organisatsioonist. Toome oma projektide ja koolitustega kokku spetsialiste erinevatest riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustest, aga ka kolmandast ja erasektorist ning haridusasutustest. Just ühised välitööd, sellele järgnev analüüs ning koos väljatöötatud lahendusideed on tihtipeale võluvitsaks kiirelt kasutajasõbralike lahenduste väljamõtlemiseks, testmiseks ning elluviimiseks. Võimalust koostöös probleeme lahendada hindavad kõrgelt ka meie programmi osalised.
Ma hindan kõige väärtuslikumaks seda ettevõtetega loodud kontakti, see on palju parem kui see on seni olnud ministeeriumis. See oli mu unistus! Ettevõtjad võtsid omapoolselt initsiatiivi üles: “Kuidas nüüd on selle projektiga? Kas me lähme edasi?”
Peame oma tegemistes oluliseks väledat liikumist ning lahenduste kohest, väikesel skaalal testimist, et kiirelt õppida. Kui ka peaksime millegagi põruma, siis pigem samuti väikselt ja saadud õppetunde koheselt rakendades.
Ühekordse plastpakendi probleemi lahendama asunud tiim on väga mitmekesine, hõlmates olulisi partnereid nii avalikust, kolmandast kui erasektorist. Innovatsiooniprogrammi kestel plaanime ühiselt käima lükata mitmeid katsetusi, et õppida, kuidas korduskasutuslahendused võiksid toimida nii toidutootmises kui restoranides, et mõista, millist õiguslikku raamistikku me selleks vajame ning kuidas jõuda korduskasutuslahendustega üha suurema hulga tarbijateni.
—
Maikuu viimasel päeval ilmus Postimehe vahel erileht Vastutustundlik Ettevõtlus, kuhu VEF ühes oma paljude partneritega sisu aitas luua. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum avaldab lehes ilmunud lood järgemööda ka oma kodulehel.