Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi roll on tõsta ettevõtete teadlikkust suurtest ühiskondlikest teemadest ja nende mõjudest. Üheks selliseks teemaks on kliima. Kliimamuutused on tegelikkus juba täna. Möödunud aastakümme oli maailma kõige kuumem alates mõõtmiste algusest (19.saj lõpust). Selle jooksul registreeriti kõige soojem aasta kaheksal korral. Inimesed ja majandusruum, milles meie ühiskond toimib on äärmiselt haavatavad ja mõjutatud kliimamuutustest. Euroopa Liidus on kliimamõjude põhjustatud majanduslik kahju juba praegu keskmiselt üle 12 miljardi euro aastas.
Kõigi inimeste heaolu tagamiseks ja majanduse toimimiseks on vaja kõigi ühiskonna osapoolte ja sektorite olulist panust eeskätt kahel rindel, et:
- vähendada oma kliimamõju; ja
- kohaneda kliimamõju nähtustega, mis on oodatavad ka sõltumata sellest, kui edukalt me tulevikus inimtekkelist kliimamõju vähendame.
Selleks on Euroopa Liit võtnud kohustuse saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja tõstnud ambitsiooni 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 55% võrreldes 1990. aastaga. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kaasata rohkem ressursse kui riigid üksi saavad panustada. Kliimakindlate investeeringute hõlbustamiseks on kokku lepitud taksonoomia ehk raamistik erasektori jaoks, mis võimaldab investoritel suunata raha kestlikumatesse tehnoloogiatesse ja ettevõtetesse. See annab kindluse, et ka erainvesteeringud toetavad ühiskondlike eesmärkide saavutamist ning väldib rohepesu investeeringute suunamisel. Seetõttu on kõikidel ettevõtetel, kes soovivad tulevikus raha kaasata (sh laenu võtta), oluline oma kliimamõjule tähelepanu pöörata.
Mis on mis
Kliimat mõjutavaks peamiseks mõõdetavaks ning inimtegevuse poolt tekitatud teguriks on kasvuhoonegaasid. Neid gaase on mitmeid (CO2, metaan, NxO, F-gaasid jne) ja iga mõju kasvuhooneefektile on erinev, mis võetakse koguste arvestuses arvesse. Suurim, üle 80% mõjust on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2), seetõttu väljendatakse kõikide kasvuhoonegaaside summat ümberarvutatuna CO2-ekvivalenti (CO2e), mida sageli lihtsustamise huvides lühendatakse „CO2 heitmeks“.
Euroopa Liidu 2050. aasta eesmärk peab kliimaneutraalsuse all silmas, et riiklikud eesmärgid peavad jõudma selleks ajaks kasvuhoonegaaside netonullheiteni (net zero emissions). Seejuures ei tugineta enam heitkogustega kauplemisele.
Erasektoris on levinud lubadused saavutada täielik kliima – või süsinikuneutraalsus. Selleks esmane vahend peaks olema tehnoloogiate ja tarnijate kasutamine, mis oleks võimalikult väikese süsinikujalajäljega. See, mida vähendada ei õnnestu, tasaarveldatakse süsinikunegatiivsete projektide läbiviimise või rahastamisega (nn carbon offsetting).
Kliimaneutraalsuseni jõudmiseks ongi vajalik eeskätt oluliselt vähendada tekitatud kasvuhoonegaase ning seejärel tõhusate vahenditega siduda kõik, mida enam vältida ei õnnestu. Ambitsioonide kõrgeimaks mõõdupuuks on teaduspõhised sihid. Need on süsinikujalajälje vähendamise eesmärgid ja meetmed iga valdkonna põhiselt, et hoida ülemaailmne temperatuuritõus alla 1,5 kraadi. Teaduspõhised sihid on kooskõlas kõige hiljutistemate kliimateaduse seisukohtadega. Ka Eestis on juba mitmeid ettevõtteid, kes oma mõjude juhtimisel lähtuvad just teaduspõhistest sihtidest.
Positiivseim tulevikustsenaarium eeldab seda, et lisaks kliimaneutraalsusele, tekib meil võimekus siduda ka need kasvuhoonegaasid, mis eelnevate kümnenditega juba atmosfääri on paisatud.
Ettevõtteid mõjutab kliimakriis tugevamini ja kiiremini kui paljud arvavad
Süsinikuneutraalsusele üleminek ei ole tingitud vaid ühiskonna üha suurenevast murest looduskeskkonna ja inimkonna tuleviku pärast. Ka ärilises mõttes ei ole enam võimalik tegutseda jätkusuutlikult, astumata samme süsinikuheitmete vähendamiseks. 2021. aasta Davosi majandusfoorumi iga-aastases globaalsete riskide raportis hinnati TOP3 kõige tõenäolisema riski hulka kliima teemad. Kuidas see mõjutab ettevõtteid igapäevaselt?
- vähem ressursse, raskem toorme kättesaadavus, hindade tõus ja volatiilsus;
- riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid kehtestavad rangemaid keskkonnalaseid nõudeid;
- rahastuse kaasamisel võib keskkonnamõjude puudulik juhtimine saada takistuseks või muutuda kulukaks;
- täna konkurentsieelist andev keskkonnasõbralikkus on saamas tarbijatele hügieenifaktoriks.
See tähendab, et kaua turul tegutsenud ettevõtted, kus on iganenud tootmis- ja tarbimismudelite järgi juurdunud protsessid, peavad oma ärimudelid tõsiselt ümber hindama. Mõnede ettevõtete tegevust ei saagi muuta kliimasõbralikuks, need peavad end täielikult ümber korraldama, äärmuslikul juhul isegi lõpetama. Jätkusuutlikkuse nõustamisagentuur Sustinere soovitab, et alustama peaks äririskide ja võimaluste tuvastamisel oma ettevõtte keskkonnamõjude kaardistamisest ja juhtimisest.
Tee selgeks hetkeseis. Tuvasta, millised tegevused on suurima keskkonnamõjuga. Arvuta kokku ettevõtte või toote/teenuse süsiniku jalajälg. Mõjude kvantifitseerimine annab vastused, mis suunas muudatusi teha.
Sea eesmärk ja ambitsioon. Loo plaan negatiivse mõju vähendamiseks ja positiivse suurendamiseks. Esiteks optimeeri ressursikasutust ja vali väiksema jalajäljega sisendid. Kliimaneutraalsuse saavutamine süsinikuheite kompenseerimise abil ei tohiks olla peamine taktika. Seda tehes jälgi, et nn offset-projekt vastaks rangetele kvaliteedikriteeriumitele.
Kaasa ja suuna kliente ning tarneahelat. Sageli seisneb suurim keskkonnamõju mitte ettevõtte otsese kontrolli all olevates protsessides, vaid tarneahela varasemas või hilisemas etapis. Nagu ikka on varasematel kohanejatel eelis järelsörkijate ees.
Vastutustundliku Ettevõtluse indeksi märgist taotlevad ettevõtted saavad enesehindamise tulemusena mh saavutusaruande ka keskkonna- ja kliimamõjude mõistmise ning juhtimise eest nii oma ettevõtte tasandil kui ka tarneahelas, et kasutada seda enesearenguks. Nii muutuvadki ettevõtted koos kliimaga. Vähehaaval, kuid luues suurt mõju.
https://issuu.com/postimees/docs/vastutustundlik_ettevotlus_2021