Teeme põike eelmisesse aastasse kui uurisime viie ettevõtte käest, kuidas on kujunenud nende jätkusuutlikkuse teekonnad — milliseid takistusi tuleb ületada jõudmaks uute kasvuetappideni ja kuidas juurutada või kinnistada ESG lähenemise väärtusi töökeskkonnas. 2023. aasta Vastutustundliku ettevõtluse indeksi erilehe raames rääksid Estiko Plastar, Vinsomnia, Lindström, Lore ja Lee ning Rimi oma kogemusest jätkusuutlikkuse juhtimisel.
Postimees on olnud VEFi indeksi projekti partneriks aastaid ning ka antud artiklid avaldati erilehes nii trüki- kui veebiversioonis. Kutsume üles lugusid lugema, kaasa mõtisklema ning leidma neid aspekte, mis lugejat aitaks oma kollektiivis läbi viia või kinnitada vastutustundlike käitumismalle.
Iga õiges suunas astutud samm loeb
Mis on Estiko-Plastari jaoks suurim väljakutse jätkusuutlikkuse vallas?
Kuidas muuta arusaama, et plastid pole halvad. Plastideta poleks võimalik paljusid asju teha, seda kuni tekstiilideni välja, mis on 80–90 protsendi ulatuses plast. Probleem on see, et plastidel puudub jätkusuutlik elutsükli lõpp – me ei sorteeri seda korrektselt, ei töötle seda ümber nii, et see saaks kõrgema väärtusega uue kasutuse.
Mis teeb plasti heaks?
Sellel on oluliselt paremaid omadusi kui teistel pakkematerjalide liikidel. Plasti kulub vähe, see on materjali mõttes kuluefektiivne, kasutame vähem vett ja fossiilseid kütuseid, sellest tekib vähem kasvuhoonegaase. Lisaks on seda kergem transportida, kuna plastpakend võtab vähem ruumi.
Oleme harjunud rääkima, et plastikoguseid tuleks vähendada.
Olen nõus, peabki vähendama. Plastpakendit on juba praegu võimalik teha märksa õhemaks. Seda saab teha ka taastuvast toormest või taaskasutatud materjalist ja sinnapoole liigumegi. Aga probleem on selles, et miski ei sunni meid täna selleks rohkem kui inimeste enda sisemine sund ja kasvav teadlikkus.
Mis takistab monomaterjalide kasutusele võtmist?
Mitte miski. Estiko-Plastar toodab 9000 tonni pakkematerjali, sellest 70 protsenti on juba ümbertöödeldav ja sisuliselt ühest materjalist valmistatud ehk monostruktuurne. Aga ümbertöötlusse suunatakse märksa vähem.
Kui palju küsivad kliendid keskkonnasõbralikke lahendusi?
Seda teevad kõik, see läheb paljudele korda. Takistus tekib seal, et keskkonnasäästlikud lahendused on kallimad. Toormaterjali (graanuli) tootmine pole järele jõudnud, et kogu nõudlust ära katta ja see tõstab hinda. Teisalt ei nõua seadus jätkusuutlike materjalide kasutamist. Samas tänapäeva noored on väga tähelepanelikud: jälgivad, mida ostavad ja nõuavad jätkusuutlikke tooteid, see aspekt tuleb samuti mängu…
Loe Estiko-Plasteri lugu edasi Postimehe portaalis.
Jätkusuutlik veinitootmine on muutumas vältimatuks normiks
Aastatuhandete pikkuse ajalooga veinikultuuris on olulisele kohale tõusmas keskkonnateadlikud valikud kõikidel etappidel, alates viinamarjade kasvatamisest kuni joogi veinisõbra lauale toimetamiseni. Vastutustundlikust veinimajandusest rääkisime Eesti veinigurmaanidele Itaalia väiketootjatelt orgaanilisi- ja veganveinipärleid pakkuva ettevõtte VinSomnia juhi Annely Raunaga.
Veinitootmine on alati olnud tugevas sõltuvuses kliima- ja ilmastikutingimustest. Kuidas kliimamuutused valdkonda mõjutavad?
Kliima- ja ilmastikuolud on kriitilised faktorid nii traditsioonilises kui tööstuslikus veinitootmises, aga ka põllumajanduses tervikuna. Itaalias ja Prantsusmaal võib märgata tendentsi, et suved on üha kuivemad, kuumemad ja päikeselisemad. See mõjutab viinamarjade küpsemist, korjete planeerimist ning toob kaasa klassikaliste viinamarjasortide ja seeläbi ka veinide maitsenüansside struktuurimuutuseid.
Millised väljakutsed jätkusuutlikkuse vaatest on veinimaailmas hetkel aktuaalsed?
Orgaaniline, jätkusuutlik veiniviljelus on muutumas vältimatuks normiks, sel suunal liiguvad nii suured kui ka väikesed veinitootjad. Euroopa veinisüsteemi suuremateks väljakutseteks on neli globaalset trendi – jätkusuutlikkus, innovatsioon, turu deglobaliseerumine ja tarbimisharjumuste muutumine…
Alustada tuleb «kodust»
Rimi on jätkusuutliku äri edendamisel seadnud endale väga selged valdkonnad, millest lähtuda. Nii vaatame juba aastaid vastutustundlikust äritegevusest rääkides lähemalt, kuidas teha keskkonnasõbralikumaid ja tervislikumaid valikuid, üritame tagada parimat kvaliteeti, aitame kaasa mitmekesisuse ja kogukondade arengule.
Sedasama perenäidet kasutades andsime endale siiski aru, et eeskuju on kõige tähtsam ning seepärast kompasime uut algatust ja mõtet alati esmajärjekorras oma töötajate hulgas. Meenub, kuidas aastaid tagasi vastutustundlikust alkoholimüügist rääkima hakates kaasasime esmalt oma töötajaid, et teha selgeks, kui palju nemad sellest teavad. Esimesed töörühmad koosnesid ettevõtte kõikide kihtide esindajatest ja lahendused töötasime välja ühiste arutelude käigus.
Oma inimeste abiga on Rimi nüüdseks saavutanud ka toidukao vähendamises meisterliku tulemuse. Teadaolevalt on selle kompleksse probleemi lahendamise võrrandis väga palju muutujaid. Nii on eriti oluline, et igaüks terves organisatsioonis teaks, mida ta peab tegema ja milleks, et tulemus n-ö koju tuua. Projekti juhtiv meeskond saab olla ja peabki olema toetaja, aga reaalsed sammud tehakse ära kaupluste igapäevases rutiinis.
Toidukao väljakutsega tegelemine on eriti hea näide sellest, kuidas alguses tundus see olevat vaid valitute mängumaa, ent ajaga saavutasime tulemuse, kus tõhustamisettepanekuid hakkas saabuma otsestelt teostajatelt. Korraga sai seatud eesmärgist kõigi, mitte vaid juhtkonna mure. Nii ongi Rimis kombeks, et iga projekt saab eelkõige majasisese kõlapinna…
Väljakutseid esitav mõttelaad loob uusi lahendusi
Lindström vabastab kodusest tööriiete pesemisest ja loob kasutatud materjalidele uut elu, nii saab vanadest tööriietest niit ja voodilinast toidupoe kott. Jätkusuutlik suhtumine annab Lindströmi Baltikumi asepresident Kadrian Jaagundi sõnul klientidele kindlust pikaajalisest suhtest ja tugevast partnerist.
Mis on teie hinnangul kolm kõige jätkusuutlikumat asja, toodet või tegevust, mille üle Lindströmis olete uhke?
Esiteks, meie teenuse kontseptsioon on terviklikult üles ehitatud nii, et meie jalajälg oleks minimaalne ja planeet hoitud. Teiseks juhindume põhjalikust jätkusuutlikkuse strateegiast, mis tagab, et uuendame pidevalt oma tööprotsesse üha uute jätkusuutlike edusammude saavutamiseks. Kolmandaks, meie oma inimesed, nad on tõelised jätkusuutlikkuse eestkõnelejad, kelle süda on selle põhimõttega kaasas. Nad suhtuvad jätkusuutlikkusse kire ja pühendumisega ning aitavad kaasa meie eesmärkide saavutamisele.
Need kolm aspekti moodustavad meie tervikliku ja tugeva jätkusuutlikkuse aluse.
Kuidas aitate klientidel säästa keskkonda ning vastutustundlikke valikuid teha ja jäätmeid vähendada?
Enamik kliente peab vastutustundlikkust oluliseks ja me aitame neil olla ka jätkusuutlikumad. Näiteks on üks meie peamisi teenuseid tööriiete rentimine, mida kasutatakse nii töötajate kui ka toodete kaitsmiseks. Klientidel on valik – kas osta tööriided, mille pesemise ja hooldamise eest peab muretsema töötaja, ning visata need pärast töötaja lahkumist ära, või kasutada teenust, mille raames kantakse kõige selle eest hoolt.
Lindströmis me ristkasutame tööriideid, andes need edasi teistele samalaadse töö tegijatele, kui töötaja lahkub – nii loobume kitsast ja raiskavast töötaja- ja ettevõttekesksest lähenemisest. Lisaks parandame ja hooldame tööriideid, et nende kasutusiga oleks võimalikult pikk. Kui parandamine ei ole enam võimalik, anname tekstiilidele uue elu….
Loe edasi hindajate lugu Postimehe portaalis.
Kristjan Peäske: roherakukesega tasub seada eesmärke ja olla rõõmus võitude üle
Lee ja Lore restorani ühe juhi Kristjan Peäske sõnul peaks hella survega pakkuma töötajatele võimalust kasvada ka inimestena. Koos Janno Lepikuga on ta tahtnud edendada restorane sellisel moel, mis tundub südamele õige, ja ta soovitab ka teistel olla jätkusuutlikul teel rõõmus oma võitude üle.
Kust sai alguse teie tee keskkonnasäästlikuma ellusuhtumiseni?
Oleme koos äripartner Jannoga maapoisid ja talupojamõistus on meid juhtinud kogu aeg, alates finantsjuhtimisest, lõpetades sellega, kuidas me asju teeme. Mind on palju mõjutanud ka aeg Pädaste mõisas, kus oli hinnatud, et näe, mustjuurt kasvatab see talumees ja mõnda teist juurvilja see teine. Kui oli aeg küps oma restorani tegemiseks, siis teadsin, et tahan minna juurte juurde, et oleks kontakt talunikega.
Mida on tihedam suhtlus talunikega kaasa toonud?
Kodumaiste talunikega on mõtteviis ja suhtlus hoopis teistsugune. Ei ole nii, et saada meile kümme kilo kartuleid, vaid räägid ka näiteks, kuidas kitse mahasaamisega on läinud.
Kui kunagi ütlesin, et olen uhke meie kõrge kvaliteedikontrolli üle, saadame tagasi kõik, mis meile ei meeldi, siis talumehega ei ole nii. Täna tunnen uhkust hoopis selle tõttu, et kui vahetevahel talumehel midagi viltu läheb, siis me ei saada seda ülbelt ust paugutades tagasi. Nendest dialoogidest hakkas joonistuma välja hooliv DNA ja pilt partnerite suhtes.
Kuidas see teekond edasi läks?
Mingil hetkel tundsime, et meie abistamistegevus vajaks paremat fookust. Ja nii jõudsime 2016. aastal jätkusuutlikkuse foorumi ja indeksi juurde. See küsimustik andis hea platvormi mõelda asjadele, mille peale me polnud seni tulnud…