Eestis kogub aina enam hoogu südamega ettevõtlus: ettevõtlus, mille peaeesmärk on lahendada mõnd ühis- või keskkondliku probleemi. Märke südamega ettevõtlusest ehk sotsiaalsest ettevõtlusest leiab nii õpilasfirmadest kui ka Eesti suurimalt ettevõtluskonkursilt Ajujaht. Miks ja kuidas see nii on ning mida võib oodata tulevikus südamega ettevõtlusest, arutles Baltikumi suurima jätkusuutlikkuse ning mõju festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginter.
Artikkel ilmus esmalt 31. mail Postimehe vahelises vastutustundliku ettevõtluse eriväljaandes.
Maailm seisab järjepidevalt erinevate katastroofide lävel. Keskmine temperatuur tõuseb, jäämäed sulavad ja veetase kerkib. Pärgviirus möllab, inimesed tunnevad end isoleeritult ja vaimne tervis saab uusi hoope. Ühismeedia mõjul polariseerume üha enam, kogu maailmas on poliitilisi erimeelsusi ning hinnatõus ehmatab nii meil kui mujal.
Ehk ongi need ja paljud teisedki probleemid andnud aluse südamega ettevõtluse populaarsemaks muutumisele? Kui esiti tekkisid südamega ettevõtted, et aidata vähemusgruppe ehk teisisõnu, et pakkuda sotsiaalhoolekannet, siis nüüd on valdkonnad laiemad. Sotsiaalset ettevõtlust näeb nii hariduses, tervishoius kui tööstuses, aidates meil ühiskonnana jõuda lähemale säästva arengu eesmärkide täitmisele.
Uue põlvkonna vajadused
Peale selle, et maailm meie ümber paratamatult vajab uudseid lahendusi valulistele probleemidele, soodustab sotsiaalset ettevõtlust ka järgmise põlvkonna tulek tööturule. Nimelt on just Z-generatsiooni jaoks aina olulisemaks kriteeriumiks töö valikul see, et töö oleks tähenduslik. On märgata tendentsi, et noor küsib juba tööintervjuul ettevõtte vastutustundlikkuse põhimõtete kohta. Ja südamega ettevõtlus on üks väljund Z-generatsiooni vajadustele.
Märke on näha kasvõi gümnaasiumis loodud õpilasfirmade seas. Selle aasta Eesti kolm edukaimat õpilasfirmat olid kõik sotsiaalsed ettevõtted, lahendamas mõnd olulist probleemi. Näiteks saavutas esimese koha õpilasfirma Drycyle, kes toodab taaskasutatud materjalidest jalgratta sadulakotte. Teise koha pälvinud Käpart aga loob tooteid, mille on maalinud ja kujundanud varjupaiga kassid, kusjuures 50% kasumist suunavad nad tagasi varjupaigas elavate loomade heaolu parandamiseks.
Ümbritsev keskkond
Kui südamega ettevõtlusest veel ehk nii palju ei räägita, termineid ehk ei teata, siis peavoolu on jõudnud teised seonduvad mõisted: rohepööre, ringmajandus, jätkusuutlik tarbimine, ka vastutustundlik ettevõtlus jpm. Kõik see suunab taas inimesi aina rohkem kasvõi alateadlikult mõtlema südamega ettevõtlusele: olgu siis vähemasti sotsiaalsete ettevõtete teenuste ja toodete valimisele või lausa sellise ettevõtte loomisele. Viimased aastad on Ajujahilgi populaarsuselt teine teema olnud sotsiaalne ettevõtlus.
Aina enam on tunda ettevõtluse muutumiseks survet ka klientidelt. Seetõttu võib varasemast kordadest enam märgata mistahes ettevõtete reklaame, mis peegeldavad ühel või teisel moel kestlikkust. See kõik sunnib liikuma esmalt vähemalt vastutustundliku ettevõtluseni – ning seejärel ühel hetkel ehk veelgi kaugemale, südamega ettevõtluse suunas.
Takistused südamega ettevõtetel
Kuigi maailm aina enam soodustab südamega ettevõtete teket, on paraku nende teel veel palju takistusi. Võiks ju eeldada, et südamega ettevõtet on kuidagi lihtsam eest vedada? Tegelikkuses see nii ei ole.
Teravaim kriitika, mis südamega ettevõtlust ikka ja jälle tabab, seostub rahaga. Nimelt on levinud arusaam, et sotsiaalsel ettevõttel pole justkui põhjust küsida oma toodete-teenuste eest tasu, sest „see on ju hea asja nimel“. See on väärarusaam, mis ei aita toimivatel lahendustel laialdaselt levida ning pärsib ka muidu sotsiaalse ettevõtlusega alustada soovivate inimeste motivatsiooni.
Peale poleemika õiglase tasu määramise ning küsimise ümber, on südamega ettevõtet tavaettevõttega võrreldes keerulisem juhtida. Kui tavaettevõtte peamine muretekitaja on piisava tulu teenimine, siis südamega ettevõte tegeleb korraga kahe asja – tulu ja positiivse mõju – maksimeerimisega. Selline kombinatsioon muudab otsused tavapärasest keerukamaks ja võib tekitada lisapingeid. Samuti on sotsiaalse ettevõtlusega tegelevatel inimestel suurem tõenäosus läbi põleda, sest tegutsetakse suurema hüvangu nimel ning ületöötamine on libe tee suurema mõju saavutamiseks.
Südamega ettevõtluse tulevik
Vaatamata valdkonna keerukusele on siiski tulevik sotsiaalsele ettevõtlusele helge. Aina enam tekib toetavaid organisatsioone ning algatusi, et südamega ettevõtlus saaks olema võimsam ja suurem. Näiteks sõlmisid 10. mail 23 organisatsiooni kolmest erinevast sektorist, alustades ministeeriumitest, lõpetades pankade ning tugiorganisatsioonidega, koostöökokkuleppe sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni arendamise nimel. See on esmakordne suurem tahteavaldus erinevate partnerite vahel südamega ettevõtluse edendamiseks.
Ka toimub 7. oktoobril Põhjala tehases Baltikumi suurim mõju ja jätkusuutlikkuse festival Impact Day, mis saab teoks tänu üle 30 organisatsiooni koostööle. Selle festivaliga loodetaksegi nii mõnelegi artiklis mainitud takistusele leida lahendusi ning samas tutvuda juba olemasolevate südamega ettevõtetega. Tarbijale antakse ka võimalus mõelda sellele, kuidas teha rohkem südamega valikuid, näiteks oma jalajälje vähendamiseks.
Kas ka südamega Eesti?
Praegu on Euroopa sotsiaalse ettevõtluse Meka Ühendkuningriigid, kus asutati pelgalt 2020. aastal rekordarv sotsiaalseid ettevõtteid – 12 000. Meie naabril Lätilgi on mõne võrra tugevam seis: olemas on ka eraldi juriidiline vorm sotsiaalse ettevõtte jaoks.
Kui Eesti on siiani olnud tuntud peamiselt oma e-lahenduste ning idufirmadega, siis ehk tasub Eestit brändida ka kui riiki, kus õitseb südamega ettevõtlus? Potentsiaal olla eeskujuks teistele on meil täiesti olemas, sest väikeriigis on uudseid lahendusi lihtsam testida ning ellu viia. Eriti tervitatav algatus on rohepöörde initsiatiiv, mida veab eest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning KredExi ühendorganisatsioon. Samuti on president Kersti Kaljulaid öelnud, et just Eesti peaks olema üks globaalse rohepöörde eestvedajatest. Ehk on käes võimalus seda ampluaad veelgi laiendada ning vaadata kaugemalegi keskkonna hoidmisest, seistes keskkonna kõrval hea ka kogu ühiskonna heaolu eest?
Südamega ettevõtlus ehk sotsiaalne ettevõtlus saab olema järgmine suur liikumine selles suunas, et iga järgmine päev saaks parem. Mõistatuseks jääb veel esialgu see, kes valdkonna arengut eest saab vedama ning kui suurelt. Võimalus seda tulevikku mõjutada on aga meil kõigil: kas valides südamega ettevõtete tooteid või teenuseid, osaledes südamega ettevõtlusega seotud sündmustel või alustades iseenda südamega ettevõttega.
Saagem tuntuks mitte vaid kui mõjust rääkijad, vaid kui päriselt mõju loojad. Tegudele!
Sündis sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni lepe
10. mail liitusid sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni koostöökokkuleppega 23 organisatsiooni kolmest erinevast sektorist. Tegemist on esimese sellise koostööleppega, kus suur hulk mõjukaid organisatsioone näitavad tahet viia ühiskonda ja keskkonda positiivset mõju loovat valdkonda edasi. Sealjuures saavad leppega jätkuvalt liituda kõik soovijad.
Üks leppe allkirjastajaid oli ka Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum (vt siia).
Lepet ning seniseid liitujaid saad vaadata ka www.sev.ee.