Kõikidest valdkondadest on energiasektoril suurim potentsiaal süsinikuheite vähendamiseks. Arengud on nii Eestis kui ka Euroopas olnud lootustandvad. 12 aastat tagasi toodeti näiteks Tallinna kaugküttesüsteemis müüdavast soojusest 100% fossiilsetest kütustest. 2020. aastal kattis juba ligi 70% energiavajadusest koostootmisjaamade jääksoojus, mis toodeti taastuvatest kütustest ja olmeprügist. Osades väiksemates võrgupiirkondades ulatub taastuvate kütuste osakaal kuni 100%-ni.
Eesti suurim taastuvenergia tootja Utilitas on seadnud endale eesmärgiks viia kõik oma kaugküttesüsteemid süsinikuneutraalseteks aastaks 2030. Sellele lisaks arendatakse uusi puhtaid taastuvenergiavõimsusi – tuuleparke nii Eestis kui naaberriikides ning hinnatakse päikeseenergia portfelli laiendamise võimalusi. Eesti Energiale kuuluv Enefit Green on võtnud eesmärgiks kasvatada taastuvatel allikatel põhinevat energiatootmist järgneval viiel aastal 43%-ni kogu kontserni elektri ja soojuse tootmismahust.
Utilitas usub, et kaugküttes on aastaks 2030 senisest rohkem võimalik kasutusele võtta soojuspumptehnoloogiaid, muuta efektiivsemaks olemasolevaid tootmisseadmeid ning kasutada senisest rohkem ära tööstuslikku heitsoojust ja reovee jääksoojust. Põhjamaade eeskujul oleks võimalik ka Eestis ammutada soojust maapõuest ning mereveest ja integreerida süsteemi salvestuslahendusi. Kõrge kasuteguriga, taastuvkütustel töötavate koostootmisjaamadega kombineeritult on võimalik tagada taastuvenergiaga varustatus igal tunnil ja minutil.
Läbivalt teadlikud valikud
Iga ettevõtte kõige olulisema mõjukohaga tegelemiseks on vaja teha personaalne kaardistus. Mõnele silmnähtavale probleemile leidub juba lahendusi (nt jäätmetekke vähendamise programmid). Suuremad väljakutsed on sektorites, kus mõju on väga suur või kus selle hindaminegi on veel keeruline. Näiteks säästlikumate lahenduste eelistamine läbi teadlike taristu ja tarkvara valikute, on valdkond, mis on alles avastamisel.
Rahvusvaheline tarkvaraarenduse- ja konsultatsiooniettevõte Gofore Estonia üheks selliseks väga põnevaks võimaluseks on Nordic Institute for Interoperability Solutions (NIIS) algatatud andmevahetusplatvormi tarkvara X-Road (Eestis tuntud ka kui X-tee tarkvara) keskkonnamõju hindamine koostöös SEI Tallinnaga. Tegu on kogu maailma jaoks innovaatilise tööga, mille raames pakutakse lähenemist, kuidas hajusate tarkvaralahenduste mõjusid kaardistada ja hinnata. Ei ole üllatuseks, et taastuvenergia kasutamine on esimene samm puhtama keskkonna nimel. See, kuidas aga eelistada säästlikumaid lahendusi läbi teadlike infrastruktuuri ja tarkvara valikute, on alles avastamist väärt valdkond.
Juba lähitulevikus peaks suutma ettevõtte iga töötaja lihtsalt hinnata ja arvesse võtta äriliste otsuste keskkonna ja sotsiaalseid mõjusid.
https://issuu.com/postimees/docs/vastutustundlik_ettevotlus_2021