UUDISED

Kadi Kenk
VEFi ringmajanduse teemavaldkonna juht 

Vähe sellest, et ringmajandus mõistena on veel paljudele võõras, on tavapärane veel hoiak, justkui ‘see’ on midagi, mida tehakse endi eristamiseks turul. On tõsi, et ettevõtted, kes täna rakendavad ringmajanduse põhimõtteid, paistavad veel silma. Kuid piltlikult öeldes ‘homme’ on ringmajandamine igapäevane äri juhtimise osa. Nagu palga maksmine kokkulepitud kuupäevaks või lubatud koosolekutele kohale ilmumine.

Printsiibis on ringmajandavad ettevõtted osa süsteemist, kus kauakestvad tooted toodetakse efektiivselt, miski ei lähe raisku ning kasutusea lõppedes on kõik võimalik taas uuteks toodeteks toota. Seejuures kasutatakse süsinikuneutraalset energiat ning mõnes kontekstis muutuvad ärimudelid teenuste pakkumise keskseks. Palju tooteid, mis täna on toodetud ühekordseks kasutamiseks või leiavad väga vähe kasutamist, saab asendada korduskasutatavate asjadega või hoopiski renditavate toodetega. Kliendi ootuste mõistmine ja oma tarnaehala tundmine ja läbipaistvus on võti. Tänu oma väiksusele ja uuendusmeelsusele on Eestis seetõttu head eeldused töötada välja tehnoloogiaid ja ärimudeleid, millega maailmas silma paista.

Jäätmed on ilming süsteemiveast

Ringmajanduse põhimõtted puudutavad kõiki ettevõtteid mingil tasandil. Enim on nende (mitte) järgimise mõju tunda lõpptarbijatele suunatud valdkondades, kus tekib kõige enam jäätmeid. Just jäätmete hulk ja saatus ongi esimene ilming, kus ringmajandus ei toimi. Pikalt on usutud, et kui me õigesti jäätmeid liigiti koguks, siis meil poleks ka prügiprobleemi. Tõsiasi on aga see, et mitte kuskil maailmas ei ole sellist jäätmekäitlusvõimekust, et kõik tekkivad jäätmed ringlusse suunata. Järelikult on vaja leida nutikaid viise, kuidas jäätmeid vähendada. Seda nimetatakse dematerialiseerimiseks e tarneahela planeerimiseks nii, et materjalikasutuse järele puudub vajadus üldse. Jäätmetekke vältimine algab aga juba ärimudelite planeerimise ja tootedisiani faasis.

Tekstiilide renditeenust pakkuv Lindström on üks eeskujulikumaid näiteid, kuidas vältida jäätmeteket täielikult. Nende teenused katavad laia hulka kasutusvaldkondi alates sisekujundusest, tööriietest, isikukaitsevahenditest kuni nutika tualettruumiteenuseni, muutes see kapriisne ning delikaatne ruum prügivabaks ja säästes kulusid koristusteenuselt. Nii saavad ettevõtted endale ettevõttesse alati puhtad, hästi hooldatud töövahendid ning on tagatud, et need on hangitud vastutustundlikest allikatest ning käideldakse eluea lõppedes uuteks toodeteks.

Viimasel ajal on laialdaselt piloteerimisel korduskasutussüsteemid kaasamüüdava toidu pakenditele. Eestis tekib aastas üle saja miljoni ühekordseks kasutamiseks mõeldud topsi ja toidukarbi jookide ja toidu kaasamüügist. Korduskasutussüsteemi loogika on aga, et joogi ja söögi pakkuja saab oma nõud tagasi. Lisamotivatsiooni selleks annab pandi lisamine pakenditele. Eestlaste eeskujulikkus taara tagastamisel annab lootust, et ka neid süsteeme saadab peagi lennukas edu.

Lisatud illustratsioon toob juba omakorda välja, et ringmajandavad ärimudelid loovad võimalusi nii innovatsiooniks kui ka paljude uute töökohtade loomiseks, mille eesmärk on teenindada kogukonna vajadusi. Pakendiringlus pole ainus, kus töökohti luuakse. Neid on vaja kõiksuguseid: parandustöökodasid, kogukonnaaedu ja pagareid. On välja arvutatud, et iga 10 000 tonni riigis tekkivate jäätmete kohta oleks võimalik ringmajandavas ühiskonnas luua 200 korda rohkem töökohti kui tekib jäätmete ladestamisest ja prügi põletamisest. See tähendab, et Eestis saab jäätmete kaotamise läbi luua vähemalt 1000 uut töökohta.

See on teekond, kus kõik peavad astuma sammu edasi

Mitte kõik ettevõtted ei saa end ümber kujundada, kui päeva lõpuks seisneb ärimudel äärmiselt raiskava ja otstarbetu toote massmüügil. Selliste äride piiriks saab lõpuks kas finantsvahendite kallinemine või lihtsat tooraine lõppemine. Nende riskide maandamiseks seavad ettevõtted juba täna teadlikult eesmärke ja koostavad plaane kogu tarneahela ulatuses (sh. tooraine, tootmine, toodete kasutamine), et vähendada jäätmeteket ja rakendada ringmajanduse põhimõtteid.

Muutusi ei saagi eeldada üle öö. Ringmajandavate lahenduste loomiseks on erinevates ettevõtetes puudu nii teadmisi, koostööpartnereid, tehnoloogiaid kui ka raha. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum aitab ettevõtetel tuvastada äriarendusvõimalusi ringmajanduses, mille raames töötatakse välja tegevusplaan uute lähenemiste juurutamiseks koostöös koolitajate ja ekspertidega. Väikesed algatused rajavad teed suurematele (nt korduskasutuspakendite laienemine kaasamüüdavalt toidult kogu toiduainetööstusele) ja pidev katsetamine ning sektoriteülese koostöö arenemine toob uusi lahendusi.

Kuigi ringmajandavate ettevõtete kasv sõltub ettevõtlussektori  enda valmisolekust ja võimekusest ärimudeleid arendada on oluline ka klientide ja tarbijate valmisolek ja huvi eelistada just neid tooteid ja teenusepakkujaid, kes prioritiseerivad ringmajanduspõhimõtteid oma ärimudelis. Riigi ja kohalike omavalitsuste väljakutse on omakorda piirata eriti saastavaid ja raiskavaid praktikaid (nt ühekorraplasti keelustamine) ja püsida erakordselt kiiresti areneva ettevõtlusmaailma tempos.

https://issuu.com/postimees/docs/vastutustundlik_ettevotlus_2021