Rohehüpe transpordisektoris: Baltimaade esimene elektriveok vurab ringi Tallinnas

 Rohehüpe transpordisektoris: Baltimaade esimene elektriveok vurab ringi Tallinnas

Kuu aega tagasi, 25. mail esitleti Eesti teedel sõitma hakkavat esimest elektriveokit Scania Tallinna esinduses. Uus veok on võimeline ühe laadimise ja 14-tonnise täislastiga läbima korraga kuni 250 kilomeetrit. Selle veoki ostis Eesti tuntud joogitootja A. Le Coq, kirjutas 2. juunil Äripäeva vahel ilmunud eriväljaanne Vastutustundlik Ettevõtlus, kust saab ka tervikteksti lugeda.

A. Le Coqi elektriveok hakkab kaupa vedama Tallinnas, sest esialgu on tema laadimistaristu veel sisuliselt olematu: esimene raskeveokitele mõeldud laadimispunkt sai Scania ja Alexelaga koostöös püsti pandud Tallinna. Kuna elektriveokil puuduvad sisepõlemismootor ja summutitoru, vähendab see nii linnas tekkivat müra kui ka heitgaaside hulka ning tagab puhtama linnaõhu.

Maanteetranspordi rohepöördel kolm takistust

Ka Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi liikmete hulka kuuluva Scania Eesti juhi Janno Karu sõnul toovad lähiaastad Eesti teedel sõitvatele elektriveokitele kindlasti lisa. Scania eesmärk on aastaks 2025 müüa Euroopas 10% uutest sõidukitest elektriveokitena ja aastaks 2030 peavad uutest veokitest pooled olema täiselektrilised.

“Need sihid on otseses seoses Pariisi kliimaleppe eesmärkidega. Selleks, et vähendada üleilmseid kliimamuutuste mõjusid, peame iga kümne aastaga vähendama 50% oma CO2-jalajälge, ja üks võimalus on masinapargi elektrifitseerimine,” sõnas Karu. Ta lisas, et Scaniast sai 2020. aastal maailma esimene raskesõidukite tootja, mis seadis endale teaduspõhised eesmärgid vähendada kasvuhoonegaaside tekkimist äritegevuses ja oma toodetest.

Karu sõnul on maanteevedude sektoris massilise rohepöörde tegemiseks vaja ületada kolm peamist takistust. “Elektriveoki hind on võrreldes diiselveokiga ligi kaks korda kõrgem, mis käib paljudele transporditeenuse pakkujatele üle jõu. Teisalt ei jagu maanteedel veel piisavalt laadimiskohti ja -võimsusi ning kolmandaks on vaja oluliselt suurendada taastuva roheelektri hulka. Nende kolme aspekti lahendamine vajab kindlasti ka riigi- ja Euroopa Liidu struktuuride tuge,” selgitas Karu.

Ta lisas, et elektriveoki keskkonnaeelised diiselveoki ees tulevadki esile eelkõige siis, kui sõidukit laetakse taastuva rohelise elektriga – sellisel juhul on sõiduki kogujälg (well-to-wheel) kuni 99% väiksem, võrreldes diiselveokiga.

Transpordisektor annab ligikaudu 17% kasvuhoonegaaside üldkogusest

Eesti rohepöörde suunaja Kristi Klaasi sõnul moodustab transpordisektor kasvuhoonegaaside üldkogusest ligikaudu 17%. “Transpordisektori heite vähendamine on nii Euroopa Liidus tervikuna kui ka Eestis oluline proovikivi, kuna aastaks 2030 peame transpordi- ja põllumajandussektoris tervikuna heidet vähendama 13%, mis tõuseb pärast uue kliimapaketi läbirääkimisi tõenäoliselt 24 protsendini,” ütles Klaas.

Ta lisas, et neid eesmärke saavutatakse kolme komponendi kaudu: avaliku sektori eeskuju sõidukipargi hankimisel, keskkonnasäästlikumate sõidukite kasutuselevõttu toetav taristu ning erasektori huvi ja initsiatiiv.

Juba selle aasta suvest hakkavad avalik sektor ning riigiettevõtted Klaasi sõnul hankima ainult keskkonnahoidlikke busse, veokeid ja sõiduautosid.

“Peale selle on suur väljakutse sobiv laadimistaristu ning Euroopa Liidus toimuvad läbirääkimised, kui võimsaid ning kui pika vahemaa tagant peab üle Euroopa sobiv laadimistaristu olema välja ehitatud. Samuti on erasektori initsiatiiv väga oodatud, sest keskkonnast hoolivad ettevõtted on sageli teerajajad, kes testivad julgelt uusi tehnoloogiaid ja lahendusi ning on seeläbi suunanäitajad ka teistele ettevõtetele,” lausus Klaas.

Jaga seda ...
Share on Facebook
Facebook
Share on LinkedIn
Linkedin