Eduka, kaasaegse ja vastutustundliku ettevõtluse eeldus peitub juhtimiskultuuris

 Eduka, kaasaegse ja vastutustundliku ettevõtluse eeldus peitub juhtimiskultuuris

Soov ümbritseva elukeskkonnaga tundlikumalt arvestada aitab silma vaadata tegelikele ettevõtluse panust vajavatele väljakutsetele. Ettevõtte arenguteel üks vastutustundlikkusega seotud küsimus ongi: kui sügavuti ollakse valmis oma tegevuse mõjude mõtestamise ja juhtimisega minema?

Nii küsisid Kristiina Esop (Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi varasem tegevjuht ning ESG juhtide arenguprogrammi eestevaja) ja Kiur Lootus (ESG juhtide arenguprogrammi lektor ning EBS ECC juhtimiscoach) artiklis, mis ilmus esmalt Postimehe vastutustundliku ettevõtluse erilehes 31. mail. 

Praeguseks juba üsna laialt levinud mõiste ESG (Environmental, Social and Governance) ehk keskkonna-, sotsiaal- ja hea valitsemistava teemadele keskenduv vastutustundliku ettevõtluse kontseptsioon on kasulik ettevõttele oma kavatsuste ja tegevussuundade analüüsimiseks. Kas ollakse ühiskondlike väljakutsetega kursis? Kas leidub valdkondi, milles on potentsiaali olla innovaatilisem?

Üks meie hea sõber ütles, et ebaküpset ehk vaid kasumikeskset ettevõtlust võiks võrrelda ainult monokultuuri kasvu soodustamisega metsamaadel: selline tegevus keskendub ühele liigile ega soodusta elurikkust, vaid pigem kahjustab seda. Ettevõtte mitmesugune rikkus võiks kajastuda aga näiteks tema sotsiaalses kapitalis, usalduslikes koostöösuhetes, inimeste tugevas vaimses ja füüsilises tervises ning hoitud elukeskkonnas. Need väärtused ongi täna ka üha sagedamini laual näiteks investeerimisotsuste, ettevõtete ostu- ja müügitehingute ning riskijuhtimise kontekstis. Suurest hulgast analüüsidest selgub veel, et keskkonnaga arvestavast ärist võidab majanduslikult nii ettevõte kui ühiskond ning õnneks on need teemad ka Eesti ettevõtete seas üha enam väärtustatud.

Kui keskkonnasuunalisele vastutustundlikule käitumisele pööratakse juba laialdasemalt tähelepanu ning luuakse ka riiklikke ja riikideüleseid kokkuleppeid sellega tegelemiseks, siis sotsiaal- ja valitsemistavade osas esineb rohkem küsimusi ja ebaselgust. Laiemalt vaadates võib öelda, et need teemad on seotud organisatsioonide juhtimiskultuuriga. Mida tähendab ikkagi sotsiaalselt vastutustundlik juhtimine?

Juhtimise ja juhtimisotsuste juures on mitmeid sotsiaalseid aspekte, millega arvestades saab öelda, kas tegemist on sotsiaalselt vastutustundlikult juhitud ettevõttega või mitte. Näiteks ettevõtted, kes investeerivad oma piirkondlikesse sotsiaalobjektidesse, luues niimoodi paremat keskkonda? Kahtlemata on sellisel juhul tegemist sotsiaalsetesse aspektidesse panustavate organisatsioonidega. Ent kui selliselt tegutsev ettevõte ei pööra paralleelselt tähelepanu oma töötajate vaimse tervise ja sotsiaalse toimetuleku teemadele, siis kas tegemist on ikka sotsiaalselt vastutustundliku ja jätkusuutliku organisatsiooniga?

Maailma suurim majandusorganisatsioon OECD annab meile kätte ühe väga olulise suuna sotsiaalselt vastutustundlikuma ettevõtluse poole liikumises.

Nimelt on OECD välja öelnud, et aastaks 2030 on töö- ja õpikeskkonnas kõige olulisemad oskused sotsiaalsed oskused, tuues esile neist kaks – empaatia ja lugupidamine teiste vastu. Seega saab öelda, et üks sotsiaalselt vastutustundlik organisatsioon peab liikuma inimesekeskse juhtimise suunas. See tähendab, et tuleks kasvatada võimekust mõista erinevaid vaatenurki ning teha otsuseid nii, et see oleks kooskõlas ühiskondlike ja kogukondlike huvidega. Siinkohal tasub välja tuua, et vaatamata empaatia väga laialdastele tõlgendustele, ei ole tegemist kaastundega. Teisisõnu: empaatiline juht ei pea tegema oma otsuseid ainult teiste tunnetest lähtuvalt, kuid ta peaks suutma mõista oma otsuste ja tegude tagajärgi, vaadates ja mõtestades neid teiste positsioonilt.

Veel kolm kümnendit tagasi ei peetud juhi ja juhtimiskultuuri puhul selliseid oskusi ja põhimõtteid esmasteks, ent täna on need muutumas peamisteks kriteeriumiteks töökoha valikul. Kui otsene juht ei mõista töötajat ega tunne siirast huvi tema käekäigu vastu, langetatakse kiiresti otsus töökoha vahetamiseks. Vaatamata suurele tööpuudusele teatud piirkondades oleme ometi jõudnud aega, kus head töötajad saavad valida endale keskkonna, kus nad soovivad viibida – ning isegi esitada oma tingimusi.

Oluline on ka märkida, et kui organisatsioon on teinud otsuse saada vastutustundlikumaks ettevõtteks, võib tegu olla suure muudatusega, mis võib olla keerukas ja pahatihti ka valulik protsess. Muudatuste juurutamisel on oluline, et kõik mõistaksid nende toimumise vajalikkust ning usuksid, et see on parim võimalik tee edasi. Kui organisatsioonis on täielik usaldus juhtide vastu, on palju kergem uuendusi sisse viia. Seega võib julgelt väita, et selliseid tegevusi planeerides tuleb esimese asjana üle vaadata, kas tänane juhtimiskultuur toetab sujuvat hüpet uude arengufaasi.

Töökeskkonna rahulolu uuringud näitavad, et 70 protsendil juhtudest on rahulolematus seotud just otsese juhiga. 65 protsendil juhtudest on inimesed valmis oma lahkumisavalduse tagasi võtma, kui nende otsene juht või juhtkonna liige tunneks siirast huvi nende vastu. Kui mõelda, et kõik muud põhjused moodustavad kokku ainult kolmandiku, ei saa sellest kriteeriumist kuidagi mööda vaadata.

Kogu sellele teadmisele tuginedes võib kõhklemata väita, et organisatsioonid, kes ei tee täna pingutusi sotsiaalselt vastutustundlikuma juhtimise juurutamise osas, ei ole homme enam konkurentsivõimelised tööandjad. Samuti ei tasu alahinnata tänast info liikumise kiirust ja leviala. Üks rahulolematu töötaja saab oma kogemust ja pettumust levitada üllatavalt kiiresti ja laiapinnaliselt ning organisatsioon, kus ei soovita luua inimestekeskset organisatsioonikultuuri, ei jää enam (kauaks) saladuseks kellelegi.

Kes ja kus saab aidata ühel ettevõttel vm organisatsioonil seda kõike paremini läbi mõelda?

Näiteks on Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, Estonian Business School, PriceWaterhouseCoopers ja Miltton New Nordics vastutustundlikkuse toetamiseks pannud koostöös kokku ESG juhtide arenguprogrammi, mis stardib juba 2022. aasta sügisel. Programmi suurim väärtus on oma ala praktikute kogemuste jagamine seoses erinevate ESG ja ringmajanduse teemadega. Läbivad teemad on ringmajandus ja kaasaegsed juhtimisteooriad ja -praktikad. Vt lisa https://www.ebs.ee/esg-juhi-arenguprogramm

Jaga seda ...
Share on Facebook
Facebook
Share on LinkedIn
Linkedin